Estonian with Eli

Tere-tere! Tere tulemast taaskord Eesti keel Eliga taskuringhääling. Täna proovin ma teile tutvustada sõnavara, mis on seotud sõnavaraga. Erinevad perekonnaliikmed, kuidas neid nimetatakse ja võib-olla pigem, mis sõnu me päriselt kasutame. Tihti on perega seonduvad sõnad mitte igapäevased. Nii on see ka eesti keeles. Ma isegi ei tea paljude sõnade tähendusi eesti keeles, mis pereliikmetele on antud, sest neid on niivõrd palju, aga ma tutvustan teile neid, mida kõik kasutavad.

Nii, alustame. Esiteks, muidugi, on kõikidel vanemad. Vanemad, enamasti on need ema ja isa, aga võib-olla mitte alati. Võib olla ka kaks ema või kaks isa. Võib olla ka neid rohkem, näiteks kui vanemad lähevad lahku ja üks nendest leiab endale uue abikaasa, siis temast võib saada sinu kasuema või kasuisa. Ehk keegi, kes võtab selle vanema rolli, aga ei ole veresuguluses sinuga.

Kui emal või isal on vend või õde, siis see on sinu tädi või onu. Ehk näiteks, minu tädi on minu ema õde või minu isa õde. Rääkides endast, on mul üks tädi ja kolm onu. Kaks nendest on emapoolsed ja kaks teised on isapoolsed. Ka minul on õdesid ja vendi. Näiteks on mul vanem vend ja vanem õde. Sul võib olla ka noorem vend või noorem õde. Võib-olla ei olegi ta niivõrd vanem või noorem vaid ta on kaksikvend või kaksikõde. Kaksikud on need, kes on sündinud samaaegselt, enamvähem. Muidugi on väike ajaline erinevus, aga peamiselt ikkagi üks teise järel.

Lisaks õdedele ja vendalele on ka poolõde ja poolvend võimalik. Need tähendavad seda, kui on ainult pooleldi veresuguluses. Ehk õde ja vend on need, kellel on samad vanemad, siis poolõde või poolvend on üks vanem teil sama ja teine vanem on erinev. Näiteks kui su vanemad lähevad lahku ja su isa leiab uue naise ja nad saavad veel ühe lapse, siis tema on sinu poolõde või poolvend.

Kui aga sinu kasuemal või kasuisal oli enne eraldi laps, siis tema on sinu kasuvend või kasuõde. Ehk sama terminoloogia jätkub siis sama tähendusega.

Nii. Sinu vanemate vanemad on sinu vanavanemad, näiteks vanaema ja vanaisa. Ja ka neil võib olla õdesid ja vendi, kes on sinu vanatädid ja vanaonud. Ehk üsna lihtne on kirjeldada erinevaid põlvkondi eesti keeles. Ärge ajage sassi vanemad ja vanavanemad. Kaks väga erinevat sõna. Minu vanavanemad on minu vanemate vanemad, et teile natuke veel segadust tekitada sarnaste sõnadega.

Kui me läheme siis natuke allapoole nende põlvkondadega, siis näiteks võib minu õdedel-vendadel olla lapsi. Kui minu õel või vennal on tütar, siis see on minu vennatütar või õetütar. Kui kummalgi neil on poeg, on see minu vennapoeg või õepoeg. Me kirjeldame tihti sugulusi ja ei kasuta väga konkreetseid sõnu selle jaoks. Ainuke erinevus on, kui me kirjeldame näiteks oma tädi või onu lapsi, siis võib nende kohta ütelda nõbu. Aga nõo asemel me tihti siiski kirjeldame, näiteks öeldes täditütar, tädipoeg, või onutütar, onupoeg. Nii, ja kui me läheme nüüd jälle ühe põlvkonna veel nooremate juurde, siis võib olla näiteks lapselapsed. Et kui minu laps saab veel lapse, siis need on minu lapselapsed, või minu lapselaps ainsuses. Neid võib jällegi kirjeldada vastavalt nende soole. Võib olla tütretütar, tütrepoeg, või pojatütar, pojapoeg. Võib ka nii neid kirjeldada.

Siis on meil kaks abielusuguluses olevat sõna, mida me kasutame. See on ämm ja äi. Minu ämm on minu abikaasa ema ja äi on abikaasa isa, ja see on mõlemat pidi, et ka minu abikaasale on minu ema ämm ja minu isa äi. Seal ei ole keeleliselt mingit erinevust.

Ja jätkates jällegi nende poolsugulussuhetega, siis näiteks, kui minu partneril, minu abikaasal on laps, kes ei ole minu laps, on ta mu kasulaps, kellele mina olen siis kasuema.

Ma arvan, et siin on hea koht lõpetada, sest neid sugulussuhteid on võrdlemisi palju, aga võib-olla soovite te kirjeldada, kes teie perekonnaliikmed on. Minu õde-venda sinul on? Kas neil on veel teisi perekonnaliikmeid, õdesid-vendi? Kas on lapsi või lapselapsi? Kas sa mäletad oma vanaema, vanaisa, või isegi vanavanaema või vanavanaisa?

Ma loodan, et siit saite omajagu uut sõnavara, mida harjutada, ja kui jäi veel midagi segaseks ka pärast mitut korda kuulamist, siis andke ikka teda, või kui soovite teada, kuidas kedagi veel selgitada, mingit sugulussuhet, siis, jah, ootan alati teie kommentaare või kirju, et aidata mul teile sobivat materjali koostada. Loodan, et te naudite oma perekonnast rääkimist või oma perekonnaga eesti keeles rääkimist. Järgmiste kuulmisteni!