Estonian with Eli

Tere tulemast järgmisesse Eesti keel Eliga osasse. Täna, kui ma seda lindistan, on pühapäev, kahekümne kolmas november. Ja mul on täna praegu täitsa ilus ilm. Täna tahtsin ma siis teile natuke ilmast rääkida.

Esiteks, missugune ilm väljas on?

Minul on täna väljas päiksepaisteline ilm. Päike särab taevas, on kuiv, aga kuna on ikkagi november, siis on üsna külm väljas. Praegu on selline talvine ilm.

Eestis me võime rääkida neljast erinevast hooajast. Et on talv, mis umbes praegusel ajal hakkab kohale jõudma. Pärast seda tuleb kevad. Kevade järel on soe suvi, loodetavasti. Ja suve järel on sügis. Kõik need hooajad näevad erinevat moodi välja sellega saab ka neid kirjeldada.

Et nüüd on sügis lõpule jõudmas, puud on raagus ja lehed langevad maha. On tõenäoliselt üsna kirev aeg, kuna kõik puulehed on kollased ja punakad ja pruunid, et on sellised väga erinevat värvi lehed igal pool, eriti kui neid ei ole juba tänavatelt ära koristatud.

Kui puud on juba raagus ja ühtegi lehte enam ei ole, siis võiks eeldada, et talv on kohale jõudnud.

Et talv on siis see külm aeg, kui tihti sajab lund, võib ka rahet tulla, või võib-olla on ka veidi selline tormine, tuuline ilm, kui tuleb jällegi lund või muud vee erinevaid vorme taevast alla. Tihti on talviti ka üsna valge, selles suhtes, et kuigi päikest näeb vähe või päevavalgust ei ole just kuigi pikalt, siis see kui lumi on maas, siis see aitab hästi peegeldada seda valgust, mida on, ja see teeb olemise palju nii-öelda valgemaks ja kergemaks.

Aga ja, talv on siis selline külm aeg, millal inimestele väga meeldib rohkem aega kodus veeta, võib-olla teed juua ja vaadata filme või raamatuid lugeda, et sellel pimedal ajal on veidi keerulisem olla sama sotsiaalne ja aktiivne kui teistel aastaaegadel.

Pärast talve, muidugi kui pööripäev on läbi detsembri lõpupoole, siis võib oodata, et päevad lähevad järjest pikemaks, et seda päevavalgust tuleb rohkem ja rohkem juurde, mis on siis iga päevaga väga väga hästi kohe näha, kuidas päike tõuseb varem ja läheb looja hiljem.

Et see on ilus aeg, ja tasapisi, kui siis lumi hakkab näiteks sulama ja maa ei ole enam nii jääs nagu ta enne oli, siis võib hakata ka vaikselt rohelisi pungasid näiteks pea välja pistma, et on neid näha, kuidas rohi hakkab jälle kasvama, kuidas puudel tekivad pungad ja võib-olla ka esimesed kevadekuulutajad näiteks lumikellukesed tulevad, pistavad pea maa seest välja. Et siis võiks oodata, et kevad ei ole enam kaugel.

Pärast lumikellukesi tulevad näiteks märtsikellukesed ja siis võiks juba arvata, et kevad on juba käes.

Kevad on väga ilus aeg, kui hakkab jälle väga roheliseks kõik minema. Tihti on siiski väga külm endiselt, ja ei ole ennekuulmatu, et aprilliski sajab veel lund ja võib kuni põlvekõrguseni seda lund veel olla. Et kuigi kevadekuud on märts, aprill ja mai, siis võib seda siiski nii-öelda talve jätkuks pikada, et olenevalt väga aastast ja kuidas ilm sellel aastal end üleval peab või mida ta meile annab sellel aastal.

Aga jah, kevadel võib oodata nii külma kui ka soojemaid ilmasid. Et kevadel võib olla ka neid päevi, kus saab ka t-särgi väel väljas käia ilma probleemideta, aga tuleb ennast hoida, et haigeks sellepärast ei jääks.

Võib-olla tuleb ka rohkem vihma, et kui enam nii külm ei ole, siis hoovihmad on täitsa tavalised. Ja muidugi kevade jätkust me jõuame siis suveni välja. Suvekuud on juuni, juuli ja august ja tegelikult suvi ei ole üldse väga paha Eestis. Tihti võib ta ka täitsa üle kolmekümne minna. Ma ütleksin, et oma varasemast kogemusest võib Eestis täitsa neli nädalat aastas olla seda üle kolmekümne kraadist ilma. Aga see ei ole jällegi ennekuulmatu, et on nii soe, kui sa randa lähed, siis peab ikka plätud ikka jalas hoidma, sest muidu läheb lihtsalt.. muidu liiv on liiga kuum, et seal ei anna niisama jalutada. Seda ma mäletan päris hästi ja ei ole üldse väga eriline see suve jooksul, et nii kuumaks läheb.

Suve saab Eestis hästi nautida. On palju randu, kus saab minna ujuma, päikest võtma ja muid välistegevusi siis nautida. Saab minna rappa matkama. Muidugi rabas saab alati ujuda, on väga meeldiv kogemus ja tegemine. Aga eks ka suviti on üsna vihmane ilm kohati. Eelmine suvi, nagu ma olen kuulnud, oli eriti vihmane, eriti märg, et oli keeruline leida seda aega kasvõi muru niitmiseks. Mis ei ole just kõige meeldivam, kui tänavad upuvad või ujutavad, et kuidas siis liikuda ühest kohast teise ilma autota ja võib-olla ka ilma kummikuteta. Et juu siis on tarvis ikkagi kummikuid ka omada, sest need vihmased ajad ei ole ennekuulmatud jällegi, et neid esineb üsna tihti.

Aga jah, suvine aeg, kui on päiksepaisteline, on soe, soojad ilmad, siis see tasapisi muidugi jätkub ka sügisesse. Et ka september võib olla üsna soe. Kusjuures on olnud aastaid, kus suvine pööripäev ehk jaanipäev on olnud külmem kui talvine pööripäev ehk siis nii-öelda enne jõuluaega. Et jõulud on soojemad kui jaanipäev, mis jällegi ei ole väga intuitiivne, et nii peaks olema, aga leidub igasugust ilma erinevatel aastatel.

Ehk siis ja suve lõpust läheme edasi sügisesse. Praegugi oleme veel sügises, see on siis september, oktoober ja november. Ja sügisene aeg on siis kui tasapisi loodus jälle hakkab talveunne minema, et puud ei jaksa enam neid lehti ülal pidada ja, välja arvatud siis muidugi igihaldjad puud, et kuused ja männid ja muud säärased, kellel on alati okkad puude otsas. Aga jah, maa läheb jällegi külmemaks, lilled ei õitse enam, ja tõenäoliselt tuleb jällegi üsna palju vihma. Vihm on üsna tavaline nii Eestis kui ka paljudes teistes Euroopa riikides muidugi. Eesti väga palju torme ma iseenesest ei mäleta, aga äikest leidub ikkagi. Et äikesetorme aegajalt juhtub, et need ei ole minu mäletamist mööda midagi laastavat otseselt.

Kuidas me saame veel ilmast rääkida? Et aeg-ajalt juhtub udust ilma tulevat. Udune ilm on siis, kui üldse põhimõtteliselt ei näe, justkui kõnniksid pilvest läbi. Et udu tõuseb siis kas ta võib tulla ülevalt poolt, või ta võib tulla nii-öelda maa pealt, aga see on ka täitsa huvitav näha, kuidas udu kohale jõuab, et ta tuleb nagu lainena, selline udulaine lihtsalt tuleb ja võtab, vallutab maa enda alla siis, ütleme niimoodi.

Vihma võib tulla paduvihmana, ehk siis kui sajab nii tugevasti, või paduvihma saab teisiti kirjeldada ka “kallab nagu oavarrest”, on väga hea väljend ütlemaks, et nagu keegi lihtsalt paneks ämbriga, kallaks peale seda vihma, et nii palju sajab.

Muidugi on ka jää üks väga suur talve osa, et teed on jääs, või on jäine ilm. Seda võib ka nimetada veidi kõledaks ilmaks. Et kui väljas on kõle ilm, see tähendab, et on selline eriti külm ja tuuline ja tegelikult üldse ei tahaks väljas olla, aga võib-olla peab. Aga kõle ilm minu jaoks tähendab seda, et ma tahaksin ainult toas olla selle ilma eest peidus. Et on niimoodi jäine, tuuline, mis kohe teeb kondid ka külmaks, et nii tugevalt läheb läbi.

Aga päikest võib muidugi kogu aeg tulla, et see ei ole üldse aastaajast seotud, muidugi talvel on neid tunde vähem kui seda võib näha, kui ta seal horisondi pealt natuke ülespoole tõuseb, aga teda võib ikkagi paista üle terve aasta selles suhtes.

Mida ma mäletan siis väiksena ilmaennustusi kuulates, kuidas Eestis võib seda ilma lühidalt kokku võtta, ükskõik mis aastast võib päevast me räägime, on et “Eestis on vahelduva pilvisusega ilm, sajab hoovihma, ja temperatuurid võivad olla miinus kümnest kuni kahekümneni”. Ehk siis, jah hoovihmast ma juba rääkisin, on selline, mis tuleb niimoodi kohati, mitte pikalt, võib-olla üsna tugevalt, aga siis jällegi pilved liiguvad edasi.

Siis on vahelduv pilvisus, on siis, kui on päike, on pilved, et vahel on päike pilvede eest peidus, on ka seda päikest näha.

Vot, aga ma vist ei teagi, mida rohkem ilmast otseselt rääkida. Ma olen kindel, et siin on kõikidele natuke uut sõnavara, mis ma loodan, et aitab, sest ilma teemad tulevad alati käsile, kas me seda tahame või mitte. Seega loodan, et see oli kasulik. Ma tean, et ma täna rääkisin veidi kiiremini jälle, aga võib-olla mitte liiga kiiresti, et aru saada.

Nagu ikka, kui teil on mulle tagasisidet või ideid anda, millest rääkida, siis kirjutage ikka mu kodulehel, mis on siin kirjelduses siis lingitud ja järgmiste osadeni siis. Aitäh kuulamast, loodan, et teil oli kena nädal ja naudite oma nädalavahetust, kui te seda kohe kuulate. Aga jah, järgmiste kordadeni siis. Kena päeva jätku!