Estonian with Eli

Tere tulemast tagasi. Minu nimi on Eli ja see on jälle üks Eesti keel Eliga taskuhäälingu osa. Kuna praegu on ikka veel detsember, siis ma arvan, et ma võin veidi jätkata nende jõuluteemadega. Kuna ma ise väga jõuluinimene ei ole, siis toidud on mulle väga meelepärased ja tänagi ma siis tahtsin teile natuke jõulutemaatilistest toitudest rääkida. Ehk missuguseid toite võib Eestis jõulude aeg toidulaualt leida. Ma väga täpselt ei oska paljusid neist kirjeldada, sest ma ise olen taimetoitlane, aga ma proovin teile ülevaate anda, missugused need toidud on, millest nad on tehtud, ja lihtsalt nautke illustreerida, milline võib siis see jõulusöögikord välja näha, kui te seda eestis võiksite peeta.

Alustagem siis nendest mitmetest lihatoodetest, mis on väga traditsioonilised Eestis.

Näiteks verivorstid. Verivorst, mis on siis kahest sõnast kokku pandud, veri ja vorst, või siis võib-olla ta on rohkem tuttavana saksakeelses sõnas blutwurst. Ka Suurbritannias on see üsna nii-öelda levinud komme, aga selle nimi on siis black pudding. Et sarnane, aga veidi teistsugusel kujul, et rohkem vorstina, mitte sellise suure paksu vorstina, mida siis nii-öelda rõngasteks lõigata.

Verivorste süüakse tihti ka peekoniga. Et neid küpsetatakse või praetakse eraladi, aga siis kuidagi nad käivad tihti käsikäes. Mulle endale need kunagi ei maitsenud, seega ma ei oska väga kommenteerida täpsemalt.

Siis on selline huvitav söögi osa või toit nagu sült. Kui te olete sülti poes näinud, siis see annab sellise tarritise näe, mulje, aga ta on soolane. Ehk siis sült on selline lihatarretis, et seal on, kui ma ei eksi, siis sealiha niimoodi tükkidena või niimoodi rebituna sees, ja siis on see tarretis seal ümber. Jällegi mulle ta kunagi ei ole maitsenud, seega ma ei oska kommenteerida lähemalt, et milline ta on või millega ta hästi kokku sobib, aga seda sa saad leida igasugusest poest, toidupoest, Eestis. Et ta on laialt levinud ka ülejäänud aasta, mitte ainult jõulude paiku. Aga see on võib-olla natuke ja lihtsalt omapärane eesti toitude mõttes.

Siis muidugi on meil ka seapraad, mis on jällegi üsna tavaline, võib-olla mitte ainult jõulude aeg, aga ka muidu. Et sealiha süüakse võrdlemisi tihti, kui on võimalik, ja seaprae kõrvale siis sobivad hästi teistsugused toidulisandid, näiteks ahjukartul või keedukartul. Nagu paljudes teistes külmades riikides, on kartul selline väga suur toidu osa, ja seda saab igasugust moodi siis valmistada, kas siis ahjus küpsetades, keetes. Muidugi väga huvitav sõna on kartulipuder, mis ‘puder’ justkui vihjaks, et see on hommikusöök, nagu kaerahelbepuder, on üsna jällegi tavaline hommikusöögivõimalus, või hommikusöök. Aga kartulipuder on siis lihtsalt kui sa keedad kartulid läbi ja tambid nad pudruks. Teistes keeltes ta vist pudru nimega ei ole, aga selline huvitav lihtsalt sõnaline valik siis eesti keeles.

Ja muidugi ei ole jõulusööki ilma hapukapsata. Hapukapsad on siis niimoodi, mitte marineeritud, aga nad on kääritatud, ehk siis pannakse hapukapsad lihtsalt soolaga ja üle paari nädala siis nad hakkavad ise fermenteerima, ja muidugi see on väga hea toitumisele, see on väga hea nii-öelda kõhule, et seedekulgele saada baktereid, see toidab neid väga hästi kuna seal on muidugi ka elavad bakterid juba sees.

Aga hapukapsast saab veel teha mulgikapsaid. Mulgikapsad on siis hapukapsad, kuhu pannakse juurde odrakruupe ja natuke ka veel suhkrust, ja niimoodi need mulgikapsad tulevadki. Et mulgikapsad on justkui hapukapsad odraga ja natukene magusamad. Mulle õudselt maitsevad kõik hapuksad ja ka mulgikapsad. Aga eks see odra keetmine võtab lihtsalt natuke pikalt aega, et seda võib-olla väga tihti ei jaksa valmistada.

Teine väga huvitav nii-öelda prae kõrvale võtta toit on kõrvits. Nimelt, marineeritud kõrvits. Ja kõrvitsat siis marineeritakse äädikaga ja tihti jällegi tehakse see lahus, kus on palju äädikat ja suhkrut ja tihti on seal ka nelki sees. Ja see nelk annab väga mõnusa maitse minu meelest vähemalt. Poodides leiad seda pigem kõrvitsasalati nimega, kus kõrvits ongi siis niimoodi väikesteks kuupideks lõigatud ja niimoodi ta purgis on. Näiteks Salvesti brändi olen kindlast näinud.

Aga natuke siis ka magusapoolist. Näiteks on piparkoogid üsna palju levinud, aga Eesti piparkoogid on minu meelest need kõikse paremad. Seal on seda tumedat värvi hästi näha, mis tuleb siis sellest suhkrusiirupist. Piparkookide tegemine on paljudes peredes oma traditsioon. Kas osta siis poest valmis tainast, mis on ka täitsa hea maitsega, või teha suure laadungiga seda kodus ja lastega koos siis lõigata erinevaid kujusid, neid küpsetada ja glasuurida. Glasuure on ka lihtsasti poodides saadaval erinevate maitsete ja värvidega, et saab neid ka huvitavaks teha.

Ja viimasena on tõenäoliselt kringel selline jällegi eestipärane toit. Võib-olla mitte ainult eestipärane, eks seda ole ka teistes Skandinaavia riikides ja võib-olla ka jällegi Saksamaal. Kingel on selline saiatoode või pagaritoode, kuhu tihti pannakse kas mingeid puuvilju sisse, kuivatatud puuvilju, või mingisugune täidis ja niimoodi põimitakse ta enamasti kokku. Et selline minu meelest üsna huvitav pagaritoode. Kringlit tellitakse tihti ka sünnipäevadeks või muudeks juhtumiteks ja ta sobib alati väga hästi kusagil üritustel jagamiseks. Kringel on teine üsna lemmik pagaritoode või magus toode siis Eestis ja eestlastele.

Aga jättes siis seda osa mitte liiga pikaks, ma lõpetan siinmaal. Loodan jällegi, et oli natuke huvitav kuulata erinevatest kommetest, mis meil on, ja andke mulle teada, kui te ise olete proovinud mingeid nendest omapärastest toitudest ja mis teie arvate. Et saate seda teha nii mu kodulehel kui ka emaile saates, või siinsamas nii Spotifys kui Podbeanis jättes kommentaari selle osa alla, nii et ootan teilt kuulmist. Aga ilusat päeva jätku, nädala jätku, nädalalõppu, millal iganes te seda kuulate ja kuuleme jälle varsti uuesti.